Intervjuu Roman Kožuhhovskiga

Roman, tere päevast! Rõõm tervitada teid JK Noovas. Arvestades teie tohutut kogemust jalgpalli tipptasemel, rääkige, mida tähendab teie jaoks selle projektiga liitumine?

Minu jaoks on see eriline hetk, sest JK Noova ei ole lihtsalt uus professionaalne etapp, mul on otsene side selle klubi ajalooga. 2017. aastal seisime koos Artur Korepanoviga jalgpalliklubi JK Noova loomise juures. Seetõttu olen ma üks selle projekti asutajatest ja saada üheksa aastat hiljem võimalus taas vahetult osaleda klubi arendamises — see on suur au ja suur vastutus. Samas ei pea ma seda sammuks tagasi. Jalgpallis ei saa oma tööd hinnata ainult liiga taseme, ametikoha või staatuse kaudu. Minu jaoks on palju olulisem mõista, millist kasu ma saan tuua konkreetsel ajahetkel. Kui inimesel on kogemused, teadmised ja võimalus aidata kaasa mängijate, treenerite ja klubi kui terviku arengule — siis seda tuleb ära kasutada. Olen alati arvanud, et kogemusel on väärtus vaid siis, kui see antakse edasi ja see toob kasu. Minu peamine eesmärk on maksimaalselt ära kasutada oma teadmisi jalgpalli, selle piirkonna ja inimeste arendamiseks, kes töötavad iga päev mängu nimel.

Rääkige oma jalgpalliteest. Kuidas see kogemus on kujundanud teie arusaama mängijate ja jalgpalli arengust?

Minu kujunemine treeneriks toimus just laste ja noorte jalgpallis. Olen läbinud kõik ettevalmistusetapid – alates tööst kõige väiksemate mängijatega kuni professionaalse tasemeni välja. Mul õnnestus näha jalgpalluri kogu arenguteed: lapse esimesi samme jalgpallis, noorteetappi, üleminekut täiskasvanute jalgpalli ja profispordi nõudeid. Samas ei ole minu kogemus seotud ainult laste ja noorte jalgpalliga. Minu arusaam mängust kujunes pideva töö kaudu professionaalses keskkonnas. Karjääri eri perioodidel on mul olnud võimalus töötada Ukraina ja Sloveenia jalgpallis, ning viimased kaheksa aastat olen vahetpidamata töötanud Eesti Premium liigas. Lisaks olen saanud töökogemuse Eesti jalgpalli erinevatel tasemetel, mis on võimaldanud mul sügavalt mõista selle eripära. See tee on aidanud mul näha Eesti mängijate arengu eripärasid, mõista erinevate tasemete nõudeid, raskusi vanuseklasside ja liigade vahelisel üleminekul, samuti paljusid nüansse, mis mõjutavad otseselt jalgpalluri kujunemist. Oluliseks osaks minu professionaalsest teest sai ka rahvusvaheline kogemus. Klubitasandil osalesin treenerina Meistrite Liiga kvalifikatsiooniringis ja Eesti U21 koondise peatreenerina läbisin Euroopa meistrivõistluste valiktsükli. Minu jaoks ei ole need lihtsalt eraldiseisvad karjäärietapid. See on kogemus, mis kujundas minu vaadet jalgpallile ja aitab näha mängu erinevatest külgedest – treeneri, mängijate arendamise spetsialisti ja süsteemi ülesehitamise eest vastutava inimese silmade läbi. Usun, et selline teekond võimaldab paremini mõista, millised standardid on vajalikud edukaks arenguks, kuidas õigesti üles ehitada ettevalmistusprotsessi ja milliseid tingimusi tuleb luua, et noored mängijad saaksid oma potentsiaali maksimaalselt avada. Igas meeskonnas, kus mul on olnud võimalus töötada, olen püüdnud tuua maksimaalset kasu. Igal klubil olid oma ülesanded ja eesmärgid ning minu ülesandeks on alati olnud aidata kaasa arengule — parandada protsesse, arendada inimesi ja viia organisatsiooni edasi. Just seetõttu ei taju ma täna oma kogemust kui ametikohtade või saavutuste loetelu, vaid kui tööriista, mis võib aidata kaasa mängijate, treenerite ja kogu JK Noova klubi arengule.

Milliseid jalgpalliväärtusi peate JK Noova jaoks fundamentaalseteks?

Minu jaoks algab jalgpall alati õigetest väärtustest. Eelkõige on see austus — partnerite, vastaste, treenerite ja mängu enda vastu. Teiseks — distsipliin ja vastutus. Mängija peab mõistma, et tema areng ei sõltu ainult talendist, vaid igapäevasest tööst, suhtumisest asjasse ja soovist saada paremaks. Kolmas oluline komponent on pidev areng. Olen veendunud, et talent võib anda võimaluse, kuid ainult õige keskkond, süsteemne töö ja professionaalne suhtumine võimaldavad mängijal oma potentsiaali avada. Ma tahaksin, et JK Noova kasvataks mitte ainult häid jalgpallureid, vaid ka tugevaid isiksusi. Sest jalgpall kujundab iseloomu, mõtlemist ja suhtumist ellu.

Mis on peamine erinevus professionaalse jalgpalli ja laste-noorte jalgpalli vahel?

Mul on selge arusaam professionaalse ja laste-noorte jalgpalli erinevusest. Peamine erinevus peitub eesmärgis. Professionaalses jalgpallis on mängijaid vaja selleks, et luua meeskond. Seal on tulemus, turniiriülesanded ja konkreetsed nõuded. Iga jalgpallur peab täitma oma rolli ühise eesmärgi nimel. Kuid laste-noorte jalgpallis on vastupidi: meeskonda on vaja selleks, et luua mängija. Peamine ülesanne ei ole lihtsalt tänast mängu võita. Peamine ülesanne on arendada jalgpallurit: tema tehnikat, mõtlemist, iseloomu, otsustusvõimet ja mängust arusaamist. Kuid samas arvan, et laste ja noorte jalgpall ei seisne ainult jalgpallurite ettevalmistamises. Jalgpalli tuleb vaadata kui laste kasvatamise tööriista. Meie ülesanne ei ole ainult aidata lapsel teha järgmine samm arengus mängijana, vaid aidata tal saada ka tugevaks isiksuseks. Iga laps ei jää tulevikus jalgpalli professionaalse mängijana. Ja see on normaalne. Keegi jätkab teed jalgpallis treeneri, juhi või muus rollis. Keegi valib teise elutee. Kuid meie eesmärk on, et iga laps saaks sellest protsessist kasu: õpiks distsipliini, vastutust, meeskonnatööd, raskuste ületamist ja eesmärkide saavutamist. Seetõttu on klubi laste ja noorte süsteemi tõeline näitaja mitte ainult meeskondade tänased tulemused, vaid see, millisteks inimesteks saavad meie kasvandikud ja kui palju mängijaid suutsime järgmiseks tasemeks ette valmistada.

Millistele põhimõtetele peaks tuginema klubi ühtne metoodiline süsteem?

Ühtsel metoodikal peab olema selge filosoofia, järjepidevus ja ühine mängija arengutee. Iga vanuseetapp peab olema osa ühest süsteemist. Nooremates vanustes peaks põhirõhk olema armastusel mängu vastu, tehnikal, koordinatsioonil ja jalgpalli mõistmisel. Suuremaks kasvades lisanduvad taktikaline mõtlemine, otsuste tegemine, füüsiline ettevalmistus ja võistluskomponent. Kuid on oluline mõista: igasugune metoodika, igasugused põhimõtted ja ideed töötavad ainult siis, kui neid viivad ellu inimesed. Täpsemalt — treenerid.

Millist rolli näete treenerite arendamisel?

Üheks oma peamiseks ülesandeks pean õige keskkonna loomist. Seejuures mitte ainult mängijatele, vaid ka treeneritele. Treenerid peavad pidevalt viibima professionaalses jalgpallikeskkonnas: suhtlema, arutama jalgpalli, vahetama kogemusi, saama tagasisidet. Treener ei tohiks töötada eraldi. Ta peab tundma, et on osa ühisest süsteemist ja et tal on toetus. Minu ülesanne on olla treenerite jaoks eelkõige inimene, kes aitab neil areneda, jagada kogemusi ja otsida koos parimaid lahendusi. Ma ei taha lihtsalt anda valmis vastuseid. Oluline on luua koos süsteem, kus iga treener mõistab ühiseid põhimõtteid ja eesmärke. Kuid samal ajal peab iga treener mõistma oma vastutust. Meist sõltub väga palju. Iga päev mõjutame lapsi, nende suhtumist jalgpalli, nende arengut ja tulevikku. Kui areneb treener — areneb ka mängija. Kui arenevad treenerid — areneb kogu klubi.

Kas teil on lihtsam töötada, arvestades, et tunnete klubi treenerite koosseisu?

Jah, ma tunnen kõiki klubis töötavaid treenereid, seega arvan, et koostöö kujuneb üsna loomulikuks. Minu jaoks on oluline, et on juba arusaam inimestest, nende lähenemisviisidest ja suhtumisest jalgpalli. Ma ei taha tulla positsioonilt, kus inimene lihtsalt ütleb, kuidas peab olema. Minu jaoks on oluline ehitada tööd üles koos: dialoogi, kogemuste vahetamise ja ühise süsteemi loomise kaudu.

Millist potentsiaali näete Ida-Virumaal?

Piirkonna peamine potentsiaal on inimesed. Siin on palju andekaid, töökaid ja sihikindlaid noori. Kui ma 2014. aastal siia tulin, jätkus just siin minu tee treenerina. Enne seda oli mul juba kogemusi jalgpallis töötamisel, kuid just sellest piirkonnast sai minu professionaalse arengu oluline etapp. Seetõttu on Ida-Virumaa minu jaoks eriline piirkond. Ma tunnen seda seestpoolt, mõistan selle eripärasid ja näen, milline potentsiaal siin peitub. Tihti ei puudu noortel mängijatel mitte talent, vaid õige keskkond, süsteemne tugi ja arusaam arenguteest. Kui luua kvaliteetne ettevalmistussüsteem, arendada treenereid ja kujundada õige jalgpallikultuur, on piirkond võimeline regulaarselt kasvatama kõrgetasemelisi jalgpallureid.

Milliseid ülesandeid seate endale lähiajaks?

Peamised suunad on tugeva klubikultuuri kujundamine, treenerite arendamine ja ühtse metoodilise süsteemi loomine. Mängijad arenevad seal, kus on õige süsteem. Kuid süsteem pole võimalik ilma inimesteta. Seetõttu on minu ülesanne luua vundament, mis võimaldab klubil pikaajaliselt areneda.

Millise eesmärgi peaks JK Noova endale tulevikuks seadma?

Kõigepealt tahan esile tõsta klubi juhte Artur Korepanovit ja Vitali Vaštšenkot. On näha, kui palju energiat, aega ja vaeva nad projekti arendamisse panustavad. Arvan, et sellise suhtumise juures peab klubi seadma endale suuri eesmärke. Usun, et JK Noova peaks tulevikus püüdlema Premium liiga meeskonnaks saamise poole. Miks? Sest selleks on kõik eeldused olemas. Piirkonnas on andekaid lapsi. Klubis treenib üle 600 mängija. On inimesi, kes on valmis töötama ja süsteemi arendama. Muidugi ei juhtu see ühe päevaga. See võib võtta viis, kümme või viisteist aastat. Kuid kõige olulisem on omada suunda ja usku sellesse eesmärki. Usun, et JK Noova ei peaks mitte ainult kasvatama mängijaid teistele klubidele, vaid ühel päeval ka ise saama klubiks, mis on esindatud Eesti jalgpalli kõrgeimal tasemel.